Poeg on šokis - ema võttis liikme välja ja ronis ise peale.
See oli šoki ja üllatuse hetk, aga ka aktsepteerimise ja mõistmise hetk. Ema tõmbas riista välja ja istus poja peale, kuid selle asemel, et tunda hirmu või häbi, tundis poeg mõistmist ja sidet. Ta mõistis, et ema tahtis talle näidata, et on okei olla selline, nagu ta on, ja tundis tema julguse eest sügavat tunnustust. Tema abiga sai ta end oma nahas mugavalt tunda ja mõista, et teistsuguses olemises pole midagi halba. See oli võimas aktsepteerimise, mõistmise ja armastuse hetk.